neljapäev, 23. oktoober 2014

It's already tomorrow in Australia

*Esiteks ärge pealkirja kohta midagi küsige, sest mul ei olnud õrna aimu ka mida kirjutada.
*Teiseks ma olen väga laisk
*Kolmandaks nautige nüüd seda pikka juttu

Kuna möödunud on juba rohkem kui 2 nädalat mu viimasest postitusest ning ma ei mäleta mitte midagi, mida ma teinud olen  ning hakates korrektselt kirjutama, ei suuda mu aju enam lauseid teha normaalselt, siis sellest hoolimata proovin anda teile võimalikult hea ülevaate.

    Aeg lendab linnutiivuil siin ning iga nädal mõtlen, et peaks kuhugi kirjutama endale väikse kokkuvõtte, mida teinud olen, et blogisse pärast lihtsam kirjutada oleks- siin ma olen- pole kordagi seda teinud. Ma tean, et vahepeal olen perega ringi käinud, sõpradega väljas olnud ja põhiliselt ongi vist kool koguaeg olnud.
    Koolis läheb mul üldiselt väga hästi. Nagu ma eelmises postituses mainisin (vist) siis meil koolis avati uued majad, kus nüüdsest tunnid toimuvad. Tohutult ilusad ja suured hooned. Raskusi oli küll alguses kõigi nende leidmistega, kuid ma usun, et nüüd läheb juba paremini. Matemaatika on endiselt mu üks lemmikuid õppeaineid ja võiksin tundides lõpmatuseni istuda. Veidike meenutan tagasi ( umbes 3 nädalat) kui kooli tagasi läksin peale vaheaega ja reedel meil kehaline oli. Nagu mainisin, siis käime iga reede erinevates kohtades kehalise kasvatusega. Esimene nädal käisime jõusaalis, aga me tegime 40 minutit ainult selle rattaga vms. Üks väike saalike, kus on mingi 20 ja rohkem ratast ning meie ees veel üks treeneriratas. Väntasime seal 40 minutit järjest ja palavus tappis ja no tegelt oli ikka päris jõhker, aga väärt oli see. Kui alla korrusele läksime, siis ma läksin suhteliselt viimasena koos poistega ja see naine, kes meie treener oli, tuli sositas kõrva mulle, et ta on uhke mu üle, et talle meeldib näha kuidas inimesed pingutavad. Nii heaks tegi kohe selle reede ikka. Nädalavahetus-koolinädal läks jällegi kiirelt ning järgmisel reedel käisime Werribee kohalikus treeningkeskuses. Ma ei tea kuidas kutsuda, aga seal saime valida, mis teha tahame( rannavõrkpall, jalgpall, korvpall, kriket jne). Kooli juurest lunchi lõpus võttis buss peale ja sõitsime sinna. Alguses mängisime kuttidega rannavõrkpalli ja jah- ma olin ainuke tüdruk ja see võrkpall oli rohkem nagu üksteise maha jooksmine ja liiva söömine, aga naerda sai parajalt. Järgmisena läksime jalgpalli taguma ning see oli paras surmamäng. Ma olin enda võistkonnas ainuke tüdruk ja muideks skoorisin päris hästi- oma 90dollarised jalanõud läinud:( Mõlemad on kuskilt külgedelt katki ja lõhki igatepidi. Olime seal umbes 50minutit ja siis tuli buss jälle järgi ja sõitsime kooli tagasi. Viimasel ajal olen hakanud igapäev mängima kossu ja no olgem ausad- silmi teen päris kõvasti ette. Küsimused tulevad igast nurgast, et kas mängin  korvpalli ja jalgpalli tagasi kodus ja siis suured silmad kui vastan lihtsa  vastuse "ei."
Üks päev peale kooli tundsin, et tahan teha midagi. Niisiiis läksin otsisin mingi poe ja vaat, sain pusa 12 dollariga. Peale kauba ostsin veel sushit ka :) Viimased 2 nädalat olen vaadanud sellist seriaali nagu "Charmed" ja ma nii addicted to that. haha, vähemalt sisustan oma ilusaid õhtuid siin:)
    Mingi päev sain Sharliahiga kokku ja käisime plazas ringi veits. Lõpuks viskas üle ja tulime Werribeesse ära. Siin käisime ka main streedil ringi ja leidsime mega hea külmutatud jogurti koha. Reaalselt, üks parimaid asju siiin:) niii ära armunud sellesse. Peale seda veel käisime KFC's ka, sest et miks mitte. Lõpuks olime niii täis söönud, et läksime parki jalutama ja kuulasime muusikat ning mingi aeg trippisin koju. Käisime hostvenna ja emaga veel mingi päev wyndhami sünnipäeval.. Armas linnake sai 150 aastaseks.












Sharliah





Kirat

Vasakult:Sharliah,Eden, mina&Emily






SUZANNAHI POOL
Kunagi ammu käisin Suzannahi pool sleepoveril ka. Peale kooli hakkasime jala trippima ja saime pargis veel ta kutiga kokku. Olime veits seal ja siis läksime tema poole ära. Õhtul nad pidid õppima mingit aasia tantsu kuna nad esinevad sellega kuskil.. Loomulikult öeldi ju mulle ka, et ma seda õppima läheks. Nii ma siis tantsisin seal, lausa nii hästi, et nende treener vms tahtis et ma nendega esineks. Tehakse kõik kostüümid jne. Alguses oli hea idee, aga siis avastasin, et mul ei ole nii palju aega, et igapäev seda seal õppimas käia. Reede õhtul mõtlesime kinno minna. Niisiis küsisime vanematelt luba ja nad viskasid plazasse ära meid. Vaatasime The Maze runnerit ja no super film. Väga meeldis. Film lõppes 12 aeg ja suzannahi isa võttis peale meid. Magama saime mingi 2 aeg kuna koju minnes nad pidid mingid vorste valmistama hakkama. Ma võibolla saan video ka siia pandud :D Järgmine päev läksime suzannahi onu juurde kuna kellegil sugulases oli sünnipäev ja samas tähistasime suzannahi 16. sünnipäeva ka. Ma sõin väga vürtsikat toitu. Lausa nii vürtsikat, et ma ei suutnud seda enam lõpetada ja hea, et mu suu alles jäi. Kook maitses hästi vähemalt hiljem. Mängisin väikestega seal lauatennist ja õhtul perenaine ütles, et teeb mulle pastat, kui seda vürtsist toitu süüa ei saa. Ise olin nii õnnelik ja tänulik kuni avastasin, et seal kastmes seened, mida üks haaval välja pidin hakkama nokkima. Hiljem istusime maja ees palmi all pingi peal, laulsime ja rääkisime juttu. Suzannahil tuli idee, et võiksin  veel üheks ööks jääda, mida ma ka tegin. AA muide, seal onu juures sain oma elu esimese palvetamise ka tehtud. Väga vahva. Koju läksime 12 aeg ning jörgmine päev kutsusin ema suhteliset varakult järgi kuna suzannah läks kirikusse. Kodus väga suurt erilist ei teinud, vaatasin filme, nagu tavaliselt. See kodus olemise juures vist üks lemmikuid tegevusi:)

Suzannahi õed

Kuidas valmistada vorste?




Suzannahi õde Rebecca




Lihtsalt mingite lastega, pole aimu ka kes need on


Palvetasime

Suzannahi little brother 



ALTONA BEACH&MELBOURNE 
Reedel lebotasin kodus ja laupäev ajasin end vara üles kuna leppisime suzannahiga kokku, et lähme randa, Tahtsin ka näha, mis see Altona beach endast kujutab. Hommikul ema sõidutas mind tema poole, et suzannah kaasa võtta ja siis kiirelt plazasse, et raha välja võtta. Sealt võtsime bussi werribeesse ja joooksime rongi peale. Rongi pidime ühe korra vahetama ning lõpuks jõudsimegi altonasse!!!! Super ilus rand ja koht. Jalutasime niisama seal ringi ja tegime pilte, kui järsku tuli segane idee minna hoopis melbourni. Niiisiis läksime rongijaama tagasi ja võtsime järgmise rongi melbourni. Melbourni jõudes nägin üle tee starbucksi ja no kohe üldse ei jooksnud seal oma caramel frappucino jörgi ju:) Niii igatsesin seda ikka. Järgmine peatus oli meil mcdonalds kuna tegelt me olime nälgas. Võtsime kaks big maci kaasa ja läksime parki, kus ma alati käin. Ei suuda siiani uskuda, et istud pargis, veekogu kõrval, ja vaatad neid ilusaid suuri, armsaid maju ja mis kõige pealmiseks- See kõik toimub Austraalias. See kõik on rohkem nagu mingi unenägu, kus üles ärgates avastad, et see tegelt ongi reaalsus;)  Peale seda käisime veel graffiti streeti vaatamas ja no amazing place, kindlasti tagasi sinna veel. Jalutasime muidu niisama ringi ja ostsin jäätist ka veel. Jäime tänaval ühte showd vaatama, kus minig mees tegi kätepeal kõndi üle teiste meeste, kes lamasid maas. Mu kõrval seisis üks tädi ja ma juba enne panin tähele, et ta vaatab mind. Järsku hakkas ta rääkima "Hey are you from Sweden?" Mul vajus karp lahti ausalt. Nii nii lähedal ja kui ütlesin et, eeestis olen, siis ütles, et ta läheb koju googeldama seda. hehe siin on niiiii kuradima toredad ja lahked inimesed!  Kell oli juba 5 saanud ja mõtlesime,et hakkaks kodu poole liikuma. Werribee stationis ootasime suzannahi isa ning hiljem ise jalutasin koju.







































ega muid sõnu pole, kui,et white girl



















Mäkis, et oma einet kätte saada, on selline ekraan, mis näitab su numbrit, kui see valmis. ( Kui maksad, siis saad ühe lipiku, kus peal su nr vms)








ainult lamaks










BELLARINE PENINSULA
Pühapäeval oli suht vara äratus kuna hakkasime perega Portarlingtoni poole sõitma.  Või noh, ema, isa , hostvenna ja onuga. See on umbes 90 minuti kaugusel kodust ning väga ilus koht ja palju ilusaid randu. Sinna sõites kuulasin muusikat ja tukkusin vahepeal kuna nii väsinud olin. Käisime seal ringi erinevates randades ja no sõnu ei jätku! super !!!!! Ühte randa sõites nägime mingit lapiteki muuseumist ja mõtlesime, et lähme vaatame, aga kuna see ka maksis minig üüratusumma siis sisse ei hakanud minema. Aga telefoniputkaga sain pilti :DDD Ma ausalt nende randade nimesid ei mäleta jne, aga esimene koht kus käisime oli igatahes Point Richards. Imeline :) Päeva poole kiskus päris palavaks ja lämbeks. Jõudsime ühte väga ilusasse randa ja ema läks süüa ostma. Mina, isa ja hostvend jäime randa ja võtsime päikest veidi ja nautisime vaadet. Ema jõudis õnneks kiirelt tagasi ja saimegi süüa:) Chipse ja  erinevaid asju, mille nimedest pole mul õrna aimu ka, aga ta ostis need Fish&Chips poest, seda vähemalt tean haha. Sõime seal rannas ja pärast jalutasime kai peal ka. Mega tuul oli seal, hea, et ära ei lennanud. Muide sealt oli melbourni ka näha, aga mu fotokas kahjuks nii hea ka pole, et seda jäädvustada. Hakkasime sõitma Queensclifi poole, kui meile jäi üks muuseum tee peale. Muidugi läksime sisse sinna. Ma väga ei olnud huvitatud, aga lõpetuseks oli tegelt niii vahva näha vanaaja asju ja kuulata erinevaid lugusid. Kui mu hostvend kunagi pilte mulle saadab, siis panen üles need siia:) Mul endal ei olnud fotokat kaasas seal. Seal olime umbes 90minutit ning see järel läksime vaatetorni. Päris hea vaade oli muideks ookeanile ja laevale, mis sõidutas inimesi teise victoria otsa, kui ma õigesti mäletan, Aga ma päris kindel pole ka. Lõpetuseks käisime kõige ilusamas kohas, mille nime ma ka ei tea, pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Ronisime emaga seal ringi ning isa tuli otsima meid, kui meie juba autos tagasi olime haha. Peale seda hakkas kelll paljuks juba saama(6) ning hakkasime kodu poole sõitma, kuna vanematel oli järgmine päev tööpäev. Enne koju minekut läksime veel oma juurde ( vanaema ) ja seal oli bbq ning mõnusalt sai süüa. Sealt saime ikkagi tulema mingi 12 ja ma juba magasin tugitoolis seal. 






























hostemmme:)






























WORK EXPERIENCE EHK WEEK OFF
 Viimased nädal aega ( 20-24 okt) olen siis lihtsalt kodus olnud kuna meil koolis töö nädal ehk work experience. Kõik õpilased peavad leidma endale nädalaks töö ja kooli sellel nädalal pole. Kuna ma olen vahetusõpilane ja ma töötada ei tohi, siis mul lihtsalt week off. Igapäev vaatan oma seriaali ja paar korda olen päevitanud ka kuna ilmad juba mega soojad. ( 20-30kraadi, oleneb päevast). Muidugi teades Melboruni ilma, siis järgmine nädal läheb külmemaks veidi ehk mingi 18 kraadi. Ühesõnaga see nädal väga midagi suurt pole teinud. Teisip tuli Sharliah minu poole ja vaatasime seriaali ja mängisime piljardit. Koju ta läks 9 aeg. Aga kuna me leppisime kokku et kolmapäev vastu neljapäeva tuleb ta minu poole ööseks, siis meel kurvaks ei läinud hehe. Kolmapäev tuli ta alles 6 aeg kuna enne oli ta sünnal. Mängisime jälle veits piljardit  ja mingi aeg hakkasime õudukaid vaatama viinamarjade, kommi ja mahlaga :)))) kaks tükki vaatasime ära ja siis oli kell juba mingi 2 ning kustusime ära. Kell 7.30 mõlemal silmad lahti kuna õel oli viimane koolipäev vms, ehk nad riietusid ennast mingiteks tegelasteks. Ja sõbrad tulid hommikul meie juurde, et sättida. Väga vahva. Õnneks ma jäin kiirelt magama ja tegin silmad lahti uuesti 10 paiku kui nad juba tagasi olid ja juttu rääkisid väljas. Võtsin teki ümber ja arvuti kätte ning kõndisin stuudiost välja( jah meie maja kõrval eraldi veel väike maja, mida me kutsume stuudioks) ning kõik vaatasid mind( 8inimest) ja karjusid oi tere hommikust.  Hea äratus. Viisin asjad üles ja kui stuudiosse tagasi läksin, oli Sharliah ka juba üles tõusnud. Sõime hommikust ja vaatasime mu seriaali. Ta ka väga into sellesse, mis on väga hea. Mingi aeg sõime lõunat ka ja siis ta läks koju. Hiljem vaatasin hostõe ja ta sõpradega veel multikaid ( JAH !!) ning siis tulin ise ka veidikeseks lebosse ära ( loe: ajusid ragistama blogi jaoks) aga õnnneks ma juba hakkan lõpule jõudma! JAH ausalt, blogi kirjutamine on paras piin, kui midagi ei mäleta. Ma olen rohkem kui 100% kindel, et üle poolte asjadest jäid välja siit jutust, aga mis seal ikka:) Vähemalt midagigi sain ja loodan, et järgmine kord olen targem ja kirjutan endale vahepeal vaikselt üles, mis teinud olen. Ma üritan küll piltide järgi ka kirjutada, aga need ka juba niii läbisegi, et midagi aru ei saa.

Järgmine nädal veel koolis jäänud ja ülejärgmine nädal mul eksamid juba, mille pärast ma eriti ei põe;) Siis on mul 11 klassi step up ja 28november lõpetan kümnenda klassi ja lähen üle suvevaheajale!:)
Seniks olge tublid ja nautige neid väikseid miinuskraade seal:)
AA JAA meenus mulle, et kui ükspäev stationisse jalutasin, siis üks mees tuli üle tee( vanem mees) ja ta oli ratastoolis ning ta jäi seisma ja ütles mulle: "sul on niii ilusad juuksed, ära tee kunagi nii nagu mu tütar tegi: tal olid sama ilusad juuksed nagu sul ja ta lõikas maha need." - Sellised asjad teevad südame nii soojaks:) 

-Kristin