Algus
Olen 15 aastane Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane, kes õpib 2014/2015 õppeaasta Austraalias/Uus-Meremaal.
Kõigepealt siis sellest, miks on selles postituses kaks nime. Nimelt, ma ei ole täpselt veel teada saanud kumba kohta ma lähen. See oleneb sellest kuhu kõige esimesena pere leitakse.
Miks Austraalia/Uus-Meremaa?
Tegelikult oli mu algseks valikuks USA. YFUst kuulsin esimest korda augusti alguses, kui mu klassiõde rääkis, et tal on plaan minna vahetusõpilaseks Rootsi. Alguses see mõte mind väga ei köitnud, kuid mida rohkem ma uurisin, seda rohkem tuli tahtmine ja soov mul minna vahetusaastale. Rääkisin ka vanematele oma ideest ning nad kiitsid selle kohe heaks. Järgmisel päeval asusin kohe vajalike paberite kallale ning saatsin need kiirelt YFUsse ära. Möödus juba kuu, kuid mingit vastust ei olnud tulnud ning ma olin juba pettunud, et äkki läks midagi viltu. Paari päeva pärast tuli siiski see kaua oodatud meil ning sain kutse valimispäevale, mis toimus 14. septembril. Ma mäletan nii hästi, et ma täiega põdesin, et äkki ei oska midagi öelda, kuid see kartus kadus kiiresti, kuna kõik olid tohutult sõbralikud ja toredad.
Juba nädala pärast saingi teada valimispäeva vastuse, milleks oli JAH! Ma olin tol hetkel nii õnnelik, et oleksin tervele maailmale joostes ringi peale teinud. Siiski üks samm lähemale mu unistusele. Järgmine samm oli sponsorikoolitus, mis kestis umbes 4h vist. Alguses arvasin, et see on jube igav, kuid kohapeal muutus kõik. Jälle olid toredad inimesed koos ning sai ka palju nalja. Peale seda jäi pikk vahe sisse, kuna vahepeal olid toimunud muutused mu elukohaga, ning YFU USA arutas, kas üldse võetakse mind sinna vastu. Ühel päeval tuligi saatuslik kõne YFUst ning selgus, et mind ei võeta sinna elukoha muutuse tõttu siiski vastu. Mulle pakuti muid kohti: Lõuna-Aafrika Vabariik, Ghana ja Austraalia/Uus-Meremaa programme. Alguses mõtlesin, et jätan üldse selle asja pooleli, kuid mõtlesin, et Ghana oleks tegelikult suur väljakutse. Niisiis rääkisin emale Ghanast ning ta ei olnud kohe üldse sellega nõus:D Seetõttu jäigi mu valikuks Austraalia/Uus-Meremaa. Oktroobris või novembris allkirjastasin lepingu ning hakkasin sponsoreid otsima. Oli möödunud juba paar kuud ning mitte ühtegi toetust ei olnud tulnud. Olin järjekordselt alla andmas, kui ilmusid välja kolm inimest, kellele ma olen elu lõpuni tohutult tänulik!!!!!! Nüüdseks on keeletest ja muud asjad läbitud ning ainsaks takistuseks ongi veel aeg :)
AAJAAA äärepealt oleks unustanud, et täna sain meili ning mulle teatati, et üks pere on minust huvitatud. Ma ei oleks oodanud, et see kõik nii kiirelt juhtub, aga näed sa:) Järgmisel nädalal selgub siis kindlasti, kas pere võtab mu enda juurde või ei. Praegu on nende juures üks vahetusõpilane Prantsusmaalt(poiss), kes plaanib enda vahetusaastat poole aasta võrra pikendada ning seetõttu peaksin temaga elama koos ühes peres pool aastat. Aga ma arvan, et ehk nii ongi lihtsam, siis on keegi, kes oskab sind rohkem aidata ja infot anda:)
Ma loodan, et sain kõik asjad ilusti kirja praeguseks ja kui kellegil peaks küsimusi tekkima, siis kindlasti kirjutage mulle facebooki:)
